enneagramwing

Tüübi 5 arengutasemed

Tüüp 5 ja üheksa arengutaset: milliselt astmelt sa loed

Viie üheksat astet on mugavam lugeda keskelt, sealt, kus inimene võtab veel ühe raamatu selle asemel, et asja sisse minna: enamik tunneb end ära seal. Riba tulemuses ütleb, millises redeli kolmandikus sa elad, aga mitte astet ega suunda. Siin seisavad astmed järjest, nende vahel on kaks piiri, ja kõigil üheksal jääd sa viieks: muutub mitte tüüp, vaid see, mida ta teadmisega teeb.

01

Üheksa arengutaset

  1. Tase 1

    Kohe ära antud teadmine

    Teadmine kulutatakse samal minutil, kui seda läks vaja, ja viis ei kontrolli, kui palju seda temale endale alles jäi. Mõistmisest saab see, mida ta teeb, mitte see, mis tal on, ja kulutamisest seda tuleb juurde. Märk väljast: teadmist, mida ta kogus aastaid, jagab ta trepikojas kahe lausega ja ilma sissejuhatuseta.

  2. Tase 2

    Uudishimu ilma arveta

    Viis vaatab enne, kui räägib, ja vaatab huviga, mitte ettevaatusega: teadmine koguneb käigu pealt, ilma eesmärgi ja arveta, ja läheb sama kergelt, kui tuli. Nõudmisi ei ole veel ei endale ega teistele. Märk: uue teema juures ei ole tal veel arvamust, ja ta ütleb seda naeratades.

  3. Tase 3

    Üks ala põhjani

    Mõistmine koondub ühele alale ja viis läheb sinna sügavale, aga tulemuse toob välja: meetodi, teksti, tööriista, mis töötab teistel ilma temata. Teadmine kuulub siin veel asjale, mitte viiele endale. Märk: kolleegid tulevad tema juurde küsimusega ja lahkuvad vastusega, mitte kirjanduse nimekirjaga.

  4. Tase 4

    Ettevalmistus, mis ei lõpe

    Viis lakkab minemast sinna, kus ta ei ole asja selgeks teinud, ja see on pööre: teadmine ei lähe enam asja sisse, see seisab asja ees tingimusena. Ettevalmistus venib, asi ootab üha kauem, sest lõpuni selgeks teha ei saa. Märk: kursus on läbitud, tunnistus on olemas, ja esimest klienti ei ole veel võetud.

  5. Tase 5

    Taandumine teooriasse

    Teadmisest saab see, mille eest viis nõuab tunnustust. Temaga räägitakse sellest, milles ta orienteerub, ja nagu sellega, kes orienteerub; ülejäänu on ebahuvitav, ja oma elu vaadatakse kõrvalt nagu võõrast. Märk: peol otsib ta üles ainsa inimese, kellega saab rääkida oma alast, ja lahkub koos selle vestluse lõpuga.

  6. Tase 6

    Teadmine relvana

    Viis kaitseb teadmist, tehes võõra väärtusetuks. Küsimus saab sellise vastuse, et küsija tunneb end rumalana, ja abipalve sellise, et paluja tunneb oma abitust: ta teeb inimestega seda, mida ta enda puhul kardab. Märk: algaja küsimusele vastab ta viitega raamatule, mida algaja lugeda ei suuda, ja teab seda.

  7. Tase 7

    Kõigest võõrast loobumine

    Teadmist kaitstakse kõige selle tühistamisega, mis võiks seda nõuda: viis kuulutab tühjaks asja, inimesed ja ala enda, kus ta oli parim. Mõistmine ei ehita enam midagi, ainult kriipsutab maha, ja seda elatakse läbi kainusena. Märk: erialaühingust lahkub ta ühe lausega, ja lause on kõigi kohta, mitte enda kohta.

  8. Tase 8

    Mõte, millest sai oht

    Mõistus, millega viis end kaitses, pöördub tema vastu: nähtust ehitatakse ohte, iga uus mõte on eelmisest hirmsam, ja teadmise jääki valvatakse kõigi eest, kes võiksid seda kontrollida. Ta on võõras inimeste ja asjade seas. Märk: ootamatu uksekell jätab ta liikumatuks, kuni sammud eemalduvad.

  9. Tase 9

    Kadumine seestpoolt

    Viis annab ära viimase, millest ta kinni hoidis: lakkab mõtlemast, sest mõte on muutunud väljakannatamatuks, ja tuum on hävitatud kaitseks tema enda eest. Sisse ei jää ei vaatlejat ega vaadeldavat. Märk: ta istub akna all päevavalgest pimedani, ja tuli jääb põlema panemata.

02

Kuidas langus algab

  1. ressursisVajalikku jagatakse vabalt
    Esimene piir: vabatahtlikust saab kohustus
  2. tasakaalusVajalikku nõutakse teistelt
    Teine piir: hirmust saab tõde
  3. haardesVajalikku kaitstakse lõhkudes

Kolmanda ja neljanda astme vahel jookseb piir sealt, kus mõistmine lakkab olemast see, mida viis teeb, ja saab selleks, mis tal peab ette olemas olema. Nõudmine on suunatud endale, aga adressaat on juba väljas: teistelt oodatakse, et nad ootaksid, ei küsiks arvamust enne tähtaega, ei kutsuks sinna, kus ette valmistuda ei saa. Esimene samm üle piiri näeb välja süütu. Viis vastab „vaatan enne“ kutsele, millesse ta aasta tagasi oleks kohe läinud, ja vaatab kauem, kui kutse kestab.

Kuuenda ja seitsmenda vahel jookseb piir sealt, kus viie hirm saab tõeks: kohta inimeste seas ja maailmas tema jaoks ei ole. Kuuendal astmel vaidleb ta selle koha pärast veel, kasvõi relvaga. Seitsmendal ei ole millegi pärast vaielda, sest ta ise kuulutas koha tühjaks ja läks välja. Selle riba jaoks ei kao pöördumatult suhtlusring, vaid teadmise õigus olla vajalik: mõistmine, mis aastaid kasvas asja jaoks, töötab nüüd ainult tühistamiseks, ja viis ei oska esimest korda öelda, milleks tal on vaja teada.

03

Mis toob tagasi üles

  1. ressursis
    Teine tagasitulek: ei ole seesama, mis kergendus
  2. tasakaalus
    Esimene tagasitulek: tegu, mis on võimalik ainult siitpoolt piiri
  3. haardes

Haardest tasakaalu toob viie tagasi tegu, mis on võimalik ainult alt: võtta fakt võõrast käest seda ise kontrollimata. Keskmises ribas ta seda ei tee: seal on jõudu kontrollida, ja kontroll on tema olemasolu viis. Seitsmendal ja kaheksandal astmel ei ole millegagi kontrollida, mõistus on ohtudega hõivatud, ja ainus sissepääs väljast on võõras sõna, mis võetakse vastu nagu see on: et täna on kolmapäev, et kiri ei tähenda midagi, et teda oodatakse teisipäeval. Ühest vastuvõetud sõnast piisab, et mõistmisest saaks jälle tööriist, mitte hirmu allikas.

Tagasitulek ressurssi erineb lihtsast kergendusest sellega, et ei muutu jõu hulk, vaid teadmise suund. Kergemaks läks: viis vastab jälle, ja paremini kui enne. Tagasi tuli: ta küsib, teadmata vastust, inimeste juuresolekul, ja antud vastuse võtab vastu seda ümber tegemata. Kontroll on üks: viga inimeste ees, mille järel viis jäi vestlusesse.

04

Kus sa praegu oled

  1. Vabatahtlikult või sellepärast, et peab

  2. Kas hirmust on saanud tõde

  3. Kuhu sa tuled tagasi hea ja halva nädala järel

Tulemus näitab riba, mitte astet

Kui sa võtad enne asja raamatu, kas raamat on nauding või tingimus? Kontroll on lihtne: mis saab, kui minna sisse ilma selleta. Kui vastus on „lähen ja saan kohapeal aru“, on ettevalmistus vaba, ja see on üks kolmest esimesest astmest. Kui „ei lähe, enne kui olen lõpuni lugenud“, seisab teadmine asja ees kui pääse, ja see on neljas aste või madalam.

Kas sul on koht, kus sind on vaja, või oled sa otsustanud, et sellist kohta ei ole? Kuuendal astmel vaidleb viis koha pärast veel; seitsmendal kuulutab ta selle tühjaks ja läheb välja. Kui sa tabad end mõttelt, et asi, milles sa orienteerud kõigist paremini, ei ole midagi väärt, küsi, kes selle kindlaks tegi: sina või hirm, mis sai fakti staatuse.

Ja viimane, raskuskeskme kohta. Pärast head nädalat, kas sa tuled tagasi inimeste juurde sellega, mida teada said, või laua juurde, et teada saada veel? Pärast halba, kas sa lähed kellegi juurde või jääd kauaks üksi? Harjumuspärane aste on see, kuhu sa mõlemast tuled.

05

Korduma kippuvad küsimused

Kui kaua võtab aega ühe astme võrra tõusmine?

Kaks vastust, mõlemad õiged. Praegune aste muutub päevaga: hommikul vaidles viis kõigiga, õhtuks annab teadmist ära ilma arveta. Harjumuspärane aste, kuhu inimene tuleb tagasi heast ja halvast nädalast, nihkub aastatega, sest see ei püsi otsusel, vaid tuhandel korratud valikul. Päevaks tõusta on kerge. Tõusta nii, et astmest saaks kodu, võtab kaua.

Kas viis haardes võib saada teiseks tüübiks?

Ei. Haardes saab viiest viis ilma jäägita, mitte keegi teine: kaitse on seesama kinnihoidmine ja seesama teadmine, ainult pööratud tema enda vastu. Koormuse all võib välja tulla seitsme moodi hajevus, aga see on joon, mitte tüüp, ja inimene jääb viieks kõigil üheksal astmel. Sellepärast on igal tüübil oma redel, mitte üks ühine.

Ma loen palju ja käin harva inimeste seas. Kas see on juba neljas aste?

Iseenesest mitte. Lugemine on tegevus, aste aga määratakse selle järgi, mida see teeb asja sisse minemisega. Kui raamat käib asja kõrval, võib see olla nii teine aste kui ka kolmas. Kui raamat seisab asja ees ja asi ei alga, enne kui raamat on loetud, on raamatust saanud tingimus, ja tingimus ongi neljas aste. Loe mitte loetut, vaid seda, mis pärast alustati.

Miks ei sarnane viis esimestel astmetel tüübi kirjeldusega?

Sest kirjeldused kirjutatakse redeli keskelt, kus elab enamik, ja seal tuntakse viis ära distantsi järgi. Esimestel astmetel läheb ta sisse ilma ettevalmistuseta ja vastab kaalumata, ja väljast on seda kerge pidada teiseks tüübiks. Tüüp on sama: sama teadmine, sama tähelepanu, ainult neid kulutatakse, mitte ei hoita. Distants on aste, mitte tüüp.

Kas viis kuuendal astmel saab aru, mida ta inimestega teeb?

Seestpoolt ei näe see välja nagu löök. Viis kuuendal astmel on kindel, et räägib tõtt ja vestluskaaslane ei ole lihtsalt valmis seda kuulma; vaikust pärast oma sõnu loeb ta nõustumiseks. Ainus viis seda ise näha: küsida, mida inimene pärast vestlust tundis, ja vastust mitte vaidlustada. Kui küsimus tundub üleliigne, ongi see astme tunnus.

Kuhu edasi

See on koht üldises järjekorras. Tee test ja järjekord pannakse kokku sinu jaoks.

  1. 01Vaatlejakes sa oled
  2. 025w45w6sinu varjund
  3. 03millises seisundis sa praegu oledmillises seisundis sa praegu oledSa oled siinLehte kirjutatakse

Saa teada oma tüüp, tiib ja arengutase

108 väidet, tulemus kohe

Saa teada oma tüüp, tiib ja arengutase