Kehakeskus enneagrammis: keskus, kus viha ei paista

Kolme tähelepanu on piiril. Kus lõpeb minu oma ja algab teise surve, kes otsustab, mida minuga teha tohib. Maailmale vastatakse kehaga: enne hinnangut ja mõtet on olemas tunne, et keegi surub peale või et ees seisab takistus. Siit side olevikuga: nad elavad selles, mis toimub praegu, ja panevad sellele vastu.

Ühine tunne on viha, ja see, et tüüp sellega vaikimisi toime ei tule, ei tähenda sagedast vihastamist. Viha ei ole siin külaline, vaid kütus, mis põleb kogu aeg, ja küsimus on ainult, kuhu see suunatakse. Ühel läheb see välja ja kõik näevad. Teine annab sellele viisakama nime ja hoiab kontrolli all. Kolmas uinutab selle nii sügavale, et ei tea sellest ise. Ükski neist ei kohta viha tundena, mis tuleb ja läheb.

Seestpoolt erineb see keskus kahest teisest selle poolest, et küsimus, kes ma olen, lahendatakse selle kaudu, kus ma seisan, mitte vastukaja ega mõistmise kaudu. Südamekeskus ehitab kuvandit ja kontrollib seda teiste silmis; kehakeskus kontrollib piiri ja kuvandiga ei tegele. Peakeskus kindlustab tulevikku ja otsib tuge; kehakeskus hoiab olevikku ja kannab tuge endas.

Eristav telg on üks: kuhu viha on suunatud. Mitte temperament, mitte hääle valjus ega suhtlemisjulgus: vali üheksa ja vaikne kaheksa tulevad ette sama tihti kui vastupidine. Kaheksal läheb viha välja, selle peale, kes surub. Ühel sisse ja vale peale, kõigepealt enda oma. Üheksal ei kuhugi: see jääb magama enne, kui jõuab suuna valida. Kõik muu, mis erinevusena paistab, tuleneb sellest.

Kolm küsimust, üks paari kohta. Kaheksa või üheksa: kui sind surutakse, kas sa vastad kohe ja otse või nõustud enne ja teed siis ikkagi oma moodi? Esimene on viha välja, teine viha, mis magab ja ärkab kangekaelsusena. Üheksa või üks: kui midagi on valesti tehtud, kas sa võid selle nii jätta või pead parandama? Üheksa võib, üks ei saa. Üks või kaheksa: kas sa oled vihane inimese või vea peale? Kaheksa inimese peale, kes piiri ületas, üks vea peale, ükskõik kes selle tegi.

Tüüpiline eksitus on üks ja see puudutab üheksat: teda peetakse peakeskuse tüübiks, kõige sagedamini viieks, sest uinutatud viha näeb väljast välja nagu eemalolek. Vahe on selles, et viis on sees ja vaatab eemalt, üheksa aga ei ole sees üldse: ta on kõrval, nõus, heatahtlik ja samal ajal ära. Viie distants säästab jõudu, üheksa äraolek säästab viha.